Liisa Oviiri asendustegevus

Teisipäeval arutas ettevõtlus­minister Liisa Oviir ettevõtlusorganisatsioonidega, mismoodi võiks riiklikke ettevõtlust toetavaid struktuure muuta. Üks ettekujutus reformist on koondada senised ülesanded kahe asutuse alla: arengupanka ja ettevõtlusagentuuri.

Äripäeva toimetuse meelest meenutab ministri praegune plaan bürokraatia ümber­jagamist, mis otsib senistele asutustele asendustegevust. Tegelikku kokkuhoidu, ebavajalike tugistruktuuride kaotamist või ametnike karmikäelist kaotamist, ei paista.

Miks ei ole Arengufond kinni?

Tugistruktuuride reformi puhul on juba praegu selge, et näiteks Arengufond tuleks sulgeda. Seda oleme korduvalt rõhutanud varasemates juhtkirjades. Mullu sügisel jõudis lõpuks majanduskomisjon järeldusele, et Arengufondi tegevus ei saa enam praegusel kujul jätkuda, kuid sellegipoolest ei ole asutus veel uksi sulgenud. Samuti ei ole veel selget märki, et eesmärgitu riigiasutus vähendaks töötajaid või ülesandeid. Tundub, et riigi raha raiskamine jätkub.

Liisa Oviir peaks otsustama kindla käega ning seadma riigiasutustele mõõdetavad eesmärgid. Üks eesmärk võiks olla ametnike vähendamine, mida tuleks seada numbrilise sihina. Selle asemel, et paluda asutuste juhtidel otsida võimalusi kokkuhoiuks, peaks minister ütlema kindlalt, mitu protsenti töötajatest tuleb koondada.

Arvestades praegust korduvat või ebavajalike ülesannetega tugistruktuuri, siis ei oleks üllatav, kui mõnes asutuses saaks ametnike vähendada 30 või enama protsendi võrra. Kui mõni juht ei ole sellega päri, siis saab minister eelarve tegemise võtta alati enda ette ja otsustada veelgi karmimalt, aga samas konkreetselt. Arusaadavalt pälviks minister sedasi tegutsedes esialgu suure pahameele, kuid pikas plaanis oleks see jätkusuutlik otsus.

Eesti ei vaja ettevõtlusagentuuri

Samm edasi oleks seni ebavajalike tugistruktuuride kaotamine. Ettevõtlusagentuuri alla plaanitavad n-ö pehmemad teemad nagu ettevõtjatele mõeldud koolitused ja nõustamised ei peaks olema riigi ülesanded. Eestis on piisavalt tiheda konkurentsiga eraettevõtjaid, kes saaksid selliseid ülesandeid ise täita. Praegu pakub riik koolituste ja nõustamistega erasektorile ebavajalikku konkurentsi ehk sisuliselt solgib turgu.

Minister Oviiri algatuse kasuks räägib praegu ikkagi vajadus teha suur reform, millesse ei tohi suhtuda kerge käega. See tähendab, et suuremate muutuste jaoks tuleb ka rohkem teha eeltööd ehk välja uurida, mis on praegu valesti ja kuidas minna edasi. See võtab kindlasti oma aja. Samas ei õigusta pikk arutelu juba ebavajalikeks nimetatud asutuste või ülesannete jätkumist, mis praegu lohisevad pikalt oodatud muutuste eel.

Ettevõtjat tuleb kaasata

Eesti ettevõtluskeskkond ei vaja samu asju uue nime all, vaid sisulist muutust. Seetõttu on oluline peatada mitu praegust tegevust. Oluline on kaasata uute muutuste loomisse ettevõtjad, nagu praegu üritataksegi teha. See tähendab, et ettevõtjate soovitusi tuleb tõsiselt töösse võtta.

Äripäeva toimetus jääb huviga ootama, kuidas ja kui kiiresti plaanib minister Oviir esialgset ettekujutust muuta ja mõõdetavaid sihte seada.